Kassisaba ja karukäpad.
Sain kirjandi tehtud ja kunsti lõputöö peaaegu valmis.Jei. Ja peale kõige selle ringisabimise jõudsin koju lõpuks/alles koos päikesetõusuga. Nii mõnus oli magada poole päevani ja ülejäänud osa päevast nautida sooja päikest. Üldse mitte mõelda sellele, et ma peaks oma kooliasjad kiirelt korda ajama. Sest milleks siis mitu vaba päeva, kui on olemas viimane minut? Parema meelega loen ma oma poolelijäänud raamatuid, kui õpin mingeid segaseid märgivirnasid meenutavaid keemiavalemeid. Ja mul polegi veel viimast Sirpi laual:/
“Mees kes teadis ussisõnu”, apelsinitee, mentoolpiiritus(sest ma olen vist esimeste näljaste sääskede või stressi? ohver) ja uni. Hommikud on alati palju palju paremad.