Kui ma räägin sõnadega, ootan salajas neid vastu.
Kui ma räägin pilguga, pole neid vajagi.
Sellel seisab sõprus.

Placebo - Running up that hill

Ma olen seda filmi nüüdseks kordi ja kordi vaadanud, aga ikka veel on selles midagi, mida avastada. Selles filmis on see üks põhjustest, miks ma tahan psühholoogiat õppida. Ma tunnen, ma tean, mingi kriipiv vajadus on mu sees aidata kedagi sellest välja, mõista ja lahendada. Tundub nagu oleks mul mingi karmavõlg eelmisest elust. Äkki olin mina nii kaugel? Kas mind aitas keegi või ei aidanud? Ma ei oska seda kirjeldada, aga tunnen, et ma mõistan natuke rohkem sellest kõigest. Olgem ausad, kui palju ma tean psühholoogidest või nende teooriatest? Peaaegu mitte midagi. Aga ma õpin ja tahan toetuda õpitule ja oma sisetundele, et seista ükskord seal, kus keegi teine pole veel käinud.

If this is a dream, the whole world is inside it.

Pagana karussell peas ei anna rahu.Poleks tänavanurgast mööda sõitnud, oleks kõik veelgi paremini läinud.  Unetus oleks magusad unenäod ja pilved hoopiski pegasused. Ma ei julge silmi lahti teha, sest äkki on kõik unenägu ja sellestki pool on kellegi teise oma.Vähemalt mu nahk lõhnab mere järgi ja mu silmad kiirgavad soojust, mis kätesse vist kunagi ei jõua.

Kodu, nüüd ma tean, mis see on. See pole tühipaljas koht, neli seina või mingi kindel soe katusealune, see on tunne. Kui ma olen koos inimesega, kellega tunnen, et võiksin mägesid vallutada, siis tean, et olen koju jõudnud. Tema hoiabki endas seda tunnet, mida on meile mõlemale vaja. Teise inimese lihtsust ja sügavust, nõrkust ja tugevust. Nüüd ma tean, et olen koju jõudnud.

Siis, kui vaatan asjadele tagasi, oskan võtta konkreetse seisukoha ja öelda midagi, millel pole vaid emotsioon aluseks. Aga kui vaatan praegusele hetkele ja tahaks öelda midagi, tuleb see kõik hetke-emotsioonist ja on täiesti ühest vaatepunktist lähtudes öeldud. Seega ma olen inimene.Naine.

Aga midagi ilusat:

And i want to play hide and seek and give you my clothes and tell you i like your shoes and sit on the steps while you take a bath and kiss your feet and hold your hand and go for a meal and not mind when you eat my food and talk about the day and laugh at your paranoia and give you tapes you don´t listen to and watch great films and watch terrible films and take pictures of you when you´re sleeping and drink coffe at midnight and have you steal my cigarettes and never be able to find a match and want you in the morning but let you sleep for a while and kiss your back and stroke your skin and tell you how much i love your hair your eyes your lips your neck your breasts your arse your…
and sit on the steps smoking till your neighbour comes home and sit on the steps smoking till you come home and worry when you´re late and be amazed when you´re early and give you sunflowers and be sorry when i ´m wrong and happy when you forgive me and look at your photos and wish i´d known you forever and hear your voice in my ear and feel your skin on my skin and get scared when you´re angry and hug you when you´re anxious and hold you when you hurt and want you when i smell you and get cold when you take the blanket and hot when you don´t and melt when you smile and dissolve when you laugh and wonder who you are but accept you anyway and write poems for you and wonder why you don´t believe me and have a feeling so deep i can´t find words for it and buy you presents you don´t want and take them away again and ask you to marry me and you say no again but keep on asking because though you think i don´t mean it i do always have from the first time i asked you and want what you want and think i´m losing myself but know i´m safe with you and tell you the worst of me and try to give you the best of me because you don´t deserve any less and answer your questions when i´d rather not and tell you the truth when i really don´t want to and try to be honest because i know you prefer it and forget who i am and try to get closer to you and speak german to you badly and hebrew to you worse and make love with you at three in the morning and somehow somehow somehow communicate some of the overwhelming undying overpowering unconditional all-encompassing heart-enriching mind-expanding on-going-never-ending love i have for you.
Sarah Kane “Crave”

Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt.

(Betti Alver)

Kui ma kaotaks endas selle lapseliku mõtlemise,naiivsuse ja siiruse, siis oleks ma lihtsalt üks järjekordne täiskasvanu. Mu näolt kaoks naeratus ja selle asemele kerkiksid murekortsud ja hallid silmad. Tasa sõidaksin ühistranspordis ja jõllitaksin kurja pilguga inimesi, kes naeratavad. Ei taha selliseks saada, mitte-mitte kunagi. Ja pole vajagi, kui mul on palju mille üle rõõmu tunda ja olen õppinud muud tähtsusetut ja halba ignoreerima ja selja taha jätma.

Suured inimesed armastavad numbreid. Kui jutustate neile mõnest oma uuest sõbrast, siis ei päri nad teilt kunagi kõige tähtsamat. Iialgi ei küsi nad: ” Missugune on tema häälekõla? Mis mänge ta kõige rohkem armastab? Kas ta kogub liblikaid?” Nad küsivad teilt:” Kui vana ta on? Mitu venda tal on? Palju ta kaalub? Kui palju ta isa palka saab? “  Alles siis arvavad nad, et tunnevad teda.

(”Väike Prints” Antoine de Saint - Exupery)

Joonista mulle lammas. Ma joonistan sulle kuu ja tähed karbi sees ja kingin sulle. Puhun nätsust kõige suurema mulli, mida näinud ja seon selle paela otsa ning kingin sulle. Võtan oma kotist diivani ja ahjusoojad küpsised nagu Mary Poppins ja minu ilusa sinise vihmavarjuga vallutame Everesti. Sest täpselt nii lihtne see kõik ongi (:

Jei:*

 Rõõmulaine ja teine ja kolmas ja…. lõpmatus? 

Et siis vabadusemaitseline õhtu, kas pole.

Tõesti, mingil täiesti salajasel kombel ja üldse ebareaalselt on tulnud suvi. Ma usun, et olen üks õnnelikumaid inimesi praegu. Sest…lihtsalt nii ongi. Seda on näha mu silmadest, need säravad isegi öösel, kui ma magan.

 ,aint I ?

The Engine Room - A Perfect Lie

Olen parim parimast mis olla võib, olen halvim halvimast mis Sa tahta võid.
Olen kaotatud inimese südametuksed paremal pool.
Olen kärbitud tiibadega lind põuetaskus.
Olen sinu fucking väärastunud mõttemaailma närimiskumm, piparmündi-maitseline ja silmi kipitama panev.
Olen ebaõigluse õiglus.
Olen maailm kellegi jaoks, kes on tikud minu jaoks.
Olen Su südametunnistuse kirp.
Olen loomingu elav surm keset kõrbelist(kõlbelist?) mõistust.
Olen Su kivi ja olen Su tuhk.
Olen kirg müüriladuja kätes, mis heidavad valgust katusele.
Olen isepäine apelsiniseeme, mis ei idane.
Olen Su irooniline fantaasia pilusilmsetest liblikatest.
Olen öine parakas silmade vahel, kõrva peal.
Olen peegeldus bensiinises porilogus.
Olen aurav veiniklaas mõtlikkus kraanikausis.
Olen su armas foobia, ilge kirg, ilus katastroof, roostes sõnakõlks ja haige armastus
Olen Su Sina.

Puhtad sügavmustad silmad ja mitte ainsatki sõna, reegleid pole enam, ainult mine ja võta ja hammusta. Ja kui ma midagi väga-väga tahan, saan selle alati.
Elul on mingid täitsa kummalised käigud, mööda treppe ja redeleid ja puid ja kraave. Esmaspäevast pühapäevani välja ja hommikuti on alati midagi uut, mida mäletada ja kellega peitust mängida.
Ja nüüd võtan ennast kokku ja sukeldun Darwini evolutsiooniteooriasse ja Mendeli seadustesse. Arvutan välja milliseid lapsi ma kunagi saaksin, kui mu mehel oleksid sinised juuksed ja ta ei oskaks rääkida. Joonistan rakke ja algloomi vihikuservale, et neid meioosi ja mitoosi paigutada. Teretan Allan Tois-i ja söön lugematus koguses šokolaadi, sest suhkur on ajutegevuseks kõige vajalikum. Ma usun, et ma lähen ülejärgmise nädala algusest tagasi lasteaeda. Ei tea kas nad võtavad mind vastu?